[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

maha ‹adv›

1. maapinnale v. mingile muule aluspinnale (v. selle lähedale). Isa pani lapse sülest maha. Hüppas, kukkus kiigelaualt, põhukuhja otsast maha. Roni koorma otsast, autokastist, hobuse seljast maha! Tuleb, kobib sadulast, vankrilt, jalgrattalt maha. Õled laotati põrandale maha. Paneme uue vaiba maha. Pane puusületäis pliidi ette maha! Laadisime koorma, tõstsime kastid maha. Viskas kivi käest maha. Pillas tassi, kohvikannu, noa maha. Võti libises käest, sõrmede vahelt maha. Õun potsatas puu otsast maha. Ära pillu pabereid, prahti maha! Ettevaatlikult, et sa midagi laua pealt maha ei aja! Kallab, valab vee maha. Natuke kohvi loksus üle tassiääre maha. Leivaraasukesi pudenes maha. Astusime bussist, vagunist maha. Selles peatuses, jaamas ei läinud keegi maha. Vikatid toodi lakast maha. Talv jõudis kätte, lumi tuli maha. Kaste, udu langes maha. Ehitusgeodeedid märgivad rajatavad hooned maha. Saia ei saja taevast maha. || allapoole, madalamale, alla. Marjade kättesaamiseks painutasime pihlaka, oksa maha. Poiss laskis püksid maha. Õmblus triigitakse, pressitakse maha. Ära noruta, ära löö, lase pead maha! Ants ohkas ja vaatas maha. Lööb häbelikult silmad, pilgu maha. *.. ta väljasirutatud käsi langeb lõdvalt maha. E. Vilde. *.. ostis endale punase ning läikiva auto, millel katus maha käis. A. Beekman. || püstiasendist pikali, siruli vms. asendisse. Istusime, kükitasime põrandale, kraavipervele, kuuseheki äärde maha. Tuleb maha istuda 'istet võtta' ja tööle hakata. Paiskas, rabas, tõukas, lõi teise pikali maha. Heitsin, viskusin murule kõhuli maha. Ta kukkus selili maha. Mees prantsatas, vajus täies pikkuses maha. Kogupauk niitis esimesed ründajad maha. Mis sa tormad, jooksed teise jalust maha! Ta joob end lausa käpuli maha. Vedasin õhtul oma kere koiku peale maha. Jooksis, kuni varises jõuetult maha. Viruta talle nii, et maha jääb! Pani jõukatsumisel oma vastase maha. Haigus võtab, murrab tugevadki mehed maha. Kaamelid heitsid maha. Hunt langes lasust surnult maha. Torm murdis mitu puud maha. Auto ajas väravaposti maha. Rohi on maha tallatud. | piltl. *Elu surus maha, kippus tülbistama, ära väsitama. R. Sirge.
2. mullasse, maa sisse (näit. kasvama, peitu). Kartuleid maha panema. Tulbisibulad pannakse maha sügisel. Kapsataimed istutati maha. Kui palju otra, lina maha teete 'külvate'? Rukis sai õigel ajal maha. Koer matab kondi maha. Laip, surnud maeti maha. Majaperemees matnud oma kulla ja väärtasjad sõja ajal aeda maha. *Matusepäeva hommikul pani ta enese riidesse ja sõitis Jussi maha viima. A. H. Tammsaare. | piltl. Mine linna, mis mõtet on sul end sellesse maakolkasse maha matta! *Hea on vahel, kui on raske, / mure maha matta. L. Seppel.
3. küljest, otsast v. pealt ära. Jalg tulevat amputeerida, pealtpoolt põlve maha võtta. Vargal raiuti käsi, tapjal pea maha. Nülgis, võttis rebasel naha maha. Nahk tuli kestendades turjalt maha. Ajab habeme, vuntsid maha. Pea aeti paljaks, juuksed aeti masinaga maha. Hakkas tapetud seal karva maha võtma. Põder, sokk ajab aasta lõpupoole sarved maha. Puu laseb sügisel lehed, okkad maha. Saagisin palgil, latil tüki otsast maha. Viljapuudel tuleb kuivanud oksad maha lõigata. Väejooksikul kisti pagunid maha. Trellid võeti akende eest maha. Traktoril tuli roomik maha. Kruvis aparaadil paar detaili maha. Siit tuleks paari millimeetri jagu maha viilida. Seintelt, laualt on värv kohati maha koorunud, maha tulnud. Hõõru, nühi rooste maha. Pühkis jalanõudelt suurema pori maha. Hakkasin riietelt tolmu maha rapsima. Pesin duši all päevase higi maha. Kustuta tahvlilt need kritseldused maha! Sukasilm jooksis maha 'hargnes'. | piltl. Kes suudab seda häbiplekki enam maha pesta! Oma kõnega rebis ta vastaskandidaatidelt maskid maha. See komme harjuta endast maha! *Meid kujundab kollektiiv, lihvib liigse maha, annab puuduva juurde. J. Smuul. || (riiete v. jalanõude äravõtmise kohta:) ült, seljast, peast, jalast. Võta mantel, pintsak, kampsun, särk (seljast) maha. Ajab püksid jalast maha. Võtsin üleriided, kasuka maha. Koorib endal paksud vammused maha. Müts maha söögilauas! Kisub, sikutab, tirib saapad, säärikud maha.
4. kõnek hulgalt, määralt vähemaks. Peremees võttis palka maha, mitu krooni palgast maha. Tingib, kaupleb hinda maha. Hinnast ei jäetud kopikatki maha. Honorarist arvati maksud maha. Peaksid vähem sööma, et kaalu, kaalust maha võtta. Ma olen haiguse ajal mitu kilo maha võtnud. Hoogu, kiirust, tempot maha võtma. Ära kihuta, võta gaasi maha! Kui õnnestuks endalt kümmekond aastat maha raputada! *Kaheksast kolm maha arvata, üheksa juurde panna ... Palju see on? M. Traat. || (seoses tunnete talitsemisega, nende vaigistamisega). Hirmu, pahameelt, ärevust, erutust, viha, vastikustunnet maha suruma. Püüdis valutunnet, iiveldust, haigutust maha suruda. Surusin endas maha soovi, kiusatuse pikali heita. Lugu tegi talle nalja, ent ta surus muige maha. Mees oli algul äge, kuid rahunes pikkamööda maha. Kähvanud oma pahameele välja, jahtus osakonnajuhataja maha. Püüdsin vihamehi, sõnelejaid maha rahustada. Mehe viha jahtus peagi maha. || mitteväärtuslikuks, kehvaks, kõlbmatuks. Ma laitsin tal selle kavatsuse, plaani, mõtte maha. Arvustus tegi, laitis teose, lavastuse täiesti, maani maha. Ta ei kiitnud ennast ega teinud ka teisi maha. Ettepanek, kandidaat hääletati maha. *Teiste tööd materdab maha, ise ei oska midagi teha. E. Tennov. *Veel sajand-kaks tagasi elasid tõelised mehed – miks ometi on nad meie ajal nii maha käinud? V. Lattik.
5. kellestki v. millestki (sellega mitte kaasa jõudes) tahapoole. a. (ruumiliselt). Ta tuleb koos minuga ega jää sammugi maha. Ta oli juba minust tüki maad maha jäänud. Astu kiiremini, ära jää maha! Voor oli polgust maha jäänud. b. (tegevuses, arengus, võimetes, tasemes vms.). Kippusime põllutöödega, põllutöödes naabritest maha jääma. Poiss jääb õppimises, aritmeetikas teistest maha. Inglise keele oskuses jättis ta klassikaaslased kaugele maha. Meie võistleja jääb turniiri liidrist maha poole punktiga. Sa oled ajast, elust maha jäänud. Ants ei jää sõbrast julguses ja ettevõtlikkuses sugugi maha. Mõned taimed jäid teistest kasvus maha. Hotell ei jää millegi poolest maha suuremate keskuste omadest. *Vallak kui sotsioloog või filosoof jääb tunduvalt maha Vallakust kui psühholoogist. H. Puhvel.
6. osutab rõhutavalt millegi sooritamisele, läbitegemisele, teostamisele; lõpuni, täielikult, ära. Käisime, kõmpisime, vantsisime, marssisime paarkümmend kilomeetrit maha. Autoga sõideti maha üle kahesaja kilomeetri. Kas sa jõuad nii pikka maad maha käia? Magasin tervelt pool päeva maha. Logelesin pühapäeva niisama maha. Peeti maha künnivõistlused, kõnekoosolek. Piim tuleb korralikult maha jahutada. Pidasime maha väikese peo. Keerutasin minagi peol paar tantsu maha. Giid vuristas oma seletuse kiiresti maha. Rääkisime, ajasime temaga pikad jutud maha. Pidasime maha tulise vaidluse. Kell oli maha käinud. || (hrl. hävimisega v. hävitamisega ühenduses). Maja, saun põles maani maha. Aegade jooksul on osa müüri maha varisenud. Vaenlane põletas linna, mitu küla maha. Kuur, ahi lõhuti, kisti maha. Tõmbas, kriipsutas sõna, terve lõigu maha. || (mõnikord osutab kasvavate puude v. taimede langetamisele raiumisega v. lõikamisega). Raius, võttis, saagis mõned puud maha. Mets võeti, raiuti, saeti maha. Võsa, põõsastik tuleb maha raiuda. Niitsin eile osa kaera, heina maha. *Laupäeval oli Maret ristikupõllu masinaga maha niitnud .. R. Sirge. || ‹ka ühendverbi osana› (tapmisega, surmamisega v. suremisega ühenduses). Vaenlane tappis, nottis küla elanikud viimseni maha. Hundid murdsid põdra maha. Ta on nii armetu, et võib tänapäev maha surra. Mitu vangi, kurjategija lasti maha. Laskis, kõmmutas paar ründajat maha. Ähvardas varga nagu marukoera maha lüüa. Röövlid koksasid mehe maha. || ‹ühendverbi osana› ka piltl esineb müümist, ka raiskamist, kulutamist märkivates ühendverbides. Müüs maja, loomad, auto, kõik viimseni maha. Laohoidja äritses, sahkerdas osa kaupa maha. Ta parseldas, äris hobuse laadal maha. Mees jõi, laristas, prassis raha, kogu teenistuse, varanduse maha. Parun mänginud oma mõisa kaartidega maha. Ta on reetur, vaata et müüb veel meid kõiki maha. *Niiviisi mängid maha sellegi usaldusenatukese, mida sinu vastu veel on tuntud! V. Lattik. || osutab aja, mingi olulise momendi v. sündmuse märkamatult, tegutsematult mööduda laskmisele. Passi peale, et sa õiget momenti maha ei maga! Lähme, sellist võimalust, juhust ei tohi maha magada! Väärtuslik aeg jookseb kasutult maha. *Armas jumal, kui elu on antud, kuidas ma ta maha magan! H. Raudsepp.
7. ‹ühendverbi osana› osutab vabatahtlikule v. sunnitud loobumisele millestki v. kellestki. a. (ühenduses ameti v. töökohaga). Kustas pani õpetajaameti, treenerikohustused maha. Ta otsustas vanuse, haiguse tõttu oma ameti maha panna. Kui sa ülemustega vastuollu lähed, võetakse sind (kohalt) maha! Mehed maksti laevalt maha 'vallandati ja neile anti lõpparve'. b. hrl. ühenduses verbiga jätma osutab kellegi v. millegi hülgamisele. Mees jättis oma perekonna, naise ja lapsed maha. Ta olevat leidnud uue kallima ja jätnud vana pruudi maha. Kõik sõbrad on Villemi maha jätnud. Jättis maha oma kodukoha ja läks võõrsile. Üksus jättis oma positsioonid maha. Linn jäeti taganemisel maha. Hoone, veski on ammu maha jäetud ja pooleldi lagunenud. Jätsin suitsetamise, kaardimängu maha. Niisugused mõtted jäta küll maha! Uni jättis mu täna varakult maha. Õnn on mind maha jätnud.
8. osutab kellegi (v. millegi) tegutsemast, toimimast lakkama sundimisele (vahel ka ilma konkreetse tegusõnata). Kõneleja karjuti maha. Maha türannid, okupandid! Maha sõda! Ülestõus, mäss, vandenõu, vastuhakk suruti julmalt maha. Tsaarivalitsusel õnnestus 1905. a. revolutsioon maha suruda. Kõik rahva protestiavaldused suruti maha. Suurtükitulega suruti vaenlase tulepesad maha. „Jama,” suruti seegi oletus maha.
9. ‹hrl. koos verbidega jääma, jätma› kellegi (v. millegi) lahkumisel endisesse paika püsima, sinna alles. Vanemad surid noorelt, neil jäid maha väikesed lapsed. Jättis surres maha korras talu, suure varanduse. Tal jäi perekond kodumaale maha. Lehvitasin veel sõpradele, kes perroonile maha jäid. Miia läks emaga kaasa, ei tahtnud vanaema juurde maha jääda. Põgenemisel jäeti osa asju teele maha. Ma unustasin oma käekella maha. Jäin eile rongist, bussist maha. Teekäänaku taha kaduv buss jättis maha tolmupilve. Lumme jäid jäljed maha.
10. osutab, et midagi tehakse millegi järgi, midagi jäljendades. Poiss kirjutas matemaatikaülesanded pinginaabrilt maha. Kirjutasin valemi tahvlilt maha. Joonistage see pilt raamatust maha! Kust sa selle loo maha vehkisid, viksisid, treisid? Kas ta rääkis peast või luges paberilt maha?
11. arvelt (3. täh.), arvestusest ära, nimistust v. koosseisust välja. Amortiseerunud masinad, lõpnud loomad kanti aktiga maha. Riknenud kaup, puuvili tuli maha kanda. Ma ei tule, tõmmake mind nimekirjast maha! Küsimus tuleb päevakorrast maha võtta. *.. mõis peab mind uppunuks, arvab hingekirjast maha, mina ise kaon aga metsa! A. Hint.
12. ‹hrl. koos verbidega salgama, vaikima› olematuks, mitteesinevaks v. -esinenuks. Juhtunut polnud võimalik maha salata. Ta räägib puhast tõtt, ei salga midagi maha. Parem, kui me selle fakti, loo maha vaikime. Partii lõpul mängisin oma paremuse maha.
13. ‹koos verbiga saama› toime, valmis, midagi sooritanuks. Naine sai lapsega maha 'sünnitas lapse', sai enneaegu maha 'sünnitas enneaegu'. Kirjanik sai maha uue romaaniga, filmistsenaariumiga. Kuidagi saime selle eksamiga maha. Mis tembuga, rumalusega sa nüüd oled maha saanud!
14. kindlaks, otsustatuks, kokkulepituks. Tingimused olid vastuvõetavad ja mehed tegid kaubad maha. Mul oli Antsuga maha tehtud, et lähen tema asemel karja. *.. aga mina tegin endamisi maha, et olgu jonniga, kuidas on, Hansu-Tooma lugemistele ma küll enam ei lähe. J. Rannap.
15. ‹hrl. koos verbiga kuulutama› avalikult teatavaks (eriti abiellu astumise eelteatena). Maali ja Tõnis kuulutati pühapäeval esimest korda (kantslist) maha. *Mäletan veel selgesti, kui alles hiljem kirikust maha öeldi: nüüd olla luba ka ilma mõisakirjata lugema ja laulatusele tulla. A. Kitzberg.
16. ‹hrl. koos verbiga viskama› osutab millelegi, mida on kulutatud asjata, tulemusteta. Ravimitest polnud abi, ainult hulk raha maha visatud. Kui nüüd ka ei õnnestu, siis on meie vaev maha visatud.

aega maha võtma vt aeg

keret maha keerama ~ tõmbama vt kere

[kellelgi] kõri maha võtma ~ tõmbama vt kõri

mokk maha vt mokk

mööda külge ~ külgi maha jooksma vt külg

[kellegi, millegi ees] mütsi maha võtma, müts maha vt müts [-i]

[kelle(l)gi] nahka maha võtma ~ tõmbama vt nahk

[kellelgi] pead maha võtma vt pea

relvi maha panema vt relv

sarvi maha jooksma vt sarv

tähti taevast maha tooma vt täht

murdma ‹murran 45›

1. surudes, painutades, väänates v. muul viisil millegi terviklikkust rikkuma, selle kuju v. asendit muutma. a. millegi suhteliselt kõva ja rabeda terviklikkust rikkuma. Katki, pooleks, puruks, tükkideks murdma. Murdsin ridva lühemaks. Vang murdis kongi trellid eest. Murdsin puust paar oksa, põõsast endale paraja vitsa. Murrab põlvel painutades raks ja raks kuivi oksi lõkkesse. Murrab peenralt tulpe, nartsisse. Murrab leivakääru pooleks, leiva küljest palasid, raasukesi. Murdsin šokolaaditahvli tükkideks. Paasi, dolomiiti murtakse kivimurdudes. Torm murdis puid, kuusel ladva ära. Tuulest murtud puu. Linu lõugutades murti linaluud (katki). Kukkudes võib murda kaela, jala-, käeluu. Ära hammusta pähkleid, võid hamba murda. Hoia, et sa ronides luid-konte ei murra! Murtud tiivaga lind. Vesi on murdnud tammi, murdnud tammi läbipääsuks augu. *Vihaga mõtles ta aknaaugu suuremaks murda .. A. H. Tammsaare. | piltl. Talve selgroog on murtud. Jää on murtud 'takistused on kõrvaldatud'. b. millegi suhteliselt sitke eseme, kehaliikme vm. kuju v. asendit muutma. Kõveraks, kahekorra, vinklisse murdma. Murdsin paberilehe pooleks, neljaks, kahekorra kokku. Poiss murdis naksudes sõrmi. Naine halas ja murdis ahastades käsi. Jõumees murrab hobuseraua sirgeks. Mehe käed murti selja taha. Kallaletungijal murti puss käest 'kätt pigistades sunniti pussi langetama'. Haarab teisel ümbert kinni ja murrab ta maha, pikali. Liigendist murtav haavlipüss, taskunuga. Saehambaid murdma 'räsama'. Murtud joon 'murdjoon'. *Vahelduva eduga tuuseldasime ja murdsime üksteist. M. Traat. | piltl. Haigus, palavik, gripp murdis mehe voodisse. Murtud toon 'värvide segamisel saadud mahe, vähese intensiivsusega värvitoon'.
2. (jõuga) kuhugi tungima. Osavalt põigeldes murran palliga vastase korvi alla. Öösel olevat purustatud aknast, läbi akna suvilasse, lõhutud uksest keldrisse murtud. Rahvasumm tungleb perroonil, üritab täistuubitud rongile murda. Murdis 'tegi' endale küünarnukkidega rahvahulgas teed. Tükil oli menu, rahvas lausa murdis teatrisse. Kummargil ja külg ees murdsime tuisus ning lumetormis edasi. | piltl. *Kolmest küljest murrab üle Sõrve / meretuulte vaibumatu jõud. J. Smuul. *Samal silmapilgul murdis puudealusesse hämarusse esimene aovalgus. H. Laipaik.
3. ka füüs laine murdumist, levimissuuna muutumist esile kutsuma. Prisma murrab valguskiiri, murrab erivärvilisi kiiri erinevalt. Ionosfäär murrab ning peegeldab raadiolaineid. *.. aknaserv murdis [päikese]kiiri, heitis põrandale vikerkaare. E. Vetemaa.
4. (kiskja kohta:) saaklooma tapma. Kass murrab hiiri, rotte. Hunt murrab lambaid, rebane kanu. Karu murdnud lehma. Ega hunt hunti murra. Ei susi omast karjast murra. | piltl. Katk murdis oma ohvreid. *Mina olen sihuke mees: uss ei kisu, surm ei murra, konstaabel ei aja käsi külge. A. Mälk.
5. piltl millestki seni kehtinust, arvestatavast, järgitavast jms. üle astuma, seda mitte arvestama v. järgima; midagi rikkuma, hävitama, olematuks muutma. Kokkulepet, lepingut, tõotust, traditsiooni, vannet, lubadust, sõna murdma. Mees olevat naisele truudust murdnud. Miski ei suutnud murda tema elutahet, tahtejõudu, optimismi, meelekindlust, vaprust, võitlusvaimu, vabadusiha, usku vabadusse. Kellegi vastupanu murdma. Tema upsakus, ülbus, kangekaelsus on nüüd murtud. Püüdis piitsaga hobuse kangust murda. Päike käib juba kõrgemalt, talve võim on murtud. Minu mured on nüüd murtud. || füüsiliselt v. vaimselt ruineerima, muserdama, hävitama. Haigus, ebaõnnestumine, õnnetus, mure murdis mehe. Raske töö murdis isa tervise. Ta teovõime on halvatud, ta on täiesti murtud meeleolus. Tütarlaps hakkas murtud häälel oma õnnetusest rääkima. Ihult ja hingelt murtud inimene.
6. (intensiivse töötamise kohta:) rabama, rügama. Murrab tööd (teha). Murrab kände juurida, uudismaad teha. Ränk töö – murra kui sunnitööline! Sa ära nii hirmsasti murra, sa pole maatööga harjunud.
7. vigaselt ja kangelt (eriti valesti hääldades) võõrkeelt kõnelema. Võõras ütles mõned laused üsna murtud keeles. *.. eestlane purssis vene keelt, sakslane murdis eesti keelt, et küsida või seletada. A. H. Tammsaare. *Murrab ja väänab [õpetaja] sõnu, saksa sorti mees. A. Mägi.
8. murdlema. Küll karidel meri murrab! *Saare idapoolsel, teravalt merre ulatuval neemel murrab raginal ookeani igavene ummik. R. Sirge.
9. tuimalt, pakitsevalt valutama, nagu rebima. Pea kohiseb ja kontides murrab, vist tuleb gripp kallale. Vist läheb vihmale, reuma murrab kontides, jalgades, puusas. *Suurt [käsi] ei valuta, aga tuhiseb imelikult ja vahete-vahel nagu murrab. R. Roht.
10. kõnek küljendama (varemalt). Veerud murtakse poognateks.

[miski] ei murra konti vt kont

hambaid murdma vt hammas

häält murdma vt hääl

[kelle(l)gi] kaela murdma vt kael

kokku murdma
kahe- v. mitmekorra keerama. Murrab kirja, paberi mitmeks kokku. Liigendiga taskunuga saab kokku ja lahti murda.

lahti murdma

1. millegi küljest murdes (1. täh.) tükki eraldama. Paemurrus murtakse suuri paelahmakaid lahti. Torm murdis jääpanga küljest osa lahti. Hakati sillutist, asfalti lahti murdma.
2. suletut, lukustatut v. kokkupandut, -murtut (jõuga) avama. Lukku, ust, seifi, laegast lahti murdma. Murrab pitseeritud kirja, pitseri lahti. Murrab taskunoa, haavlipüssi lahti. Valesti kokkukasvanud luu tuli uuesti lahti murda. Püüab haardest vabaneda, teda haaranud käsi lahti murda.

läbi murdma
jõuga läbi tungima, endale teed rajama. Marulise rünnakuga murti piiramisrõngas, piiramisrõngast läbi. Vaenlane püüab vasakul tiival läbi murda. Keegi murdis raginal põõsastikust läbi, läbi põõsastiku. Murdsime kõigest jõust trügides, küünarnukkidega teed tehes rahvasummast läbi. Vesi murdis tammi, tammist läbi. Jäälõhkuja murrab tugevast jäästki läbi. | piltl. Hakkaja mees murrab rinnaga elust läbi. Raske oli üldisest rutiinist läbi murda. Päike murdis aeg-ajalt pilvedest läbi. *.. ta tahaks kõnelda äärmiselt jahedalt, enesekindlalt, aga kibestumine murrab end paratamatult läbi .. R. Kaugver.

maha murdma

1. jõuga ümber v. pikali lükkama v. (purustades) lahti murdma (2. täh.) Torm murdis põlispuud, vahtra maha. Loomad olid kopliaia maha murdnud. Uks tuli maha murda. Värav murti maha. *.. läksid raudmeestega sülitsi kokku. Nad püüdsid neid maha murda ning toppida peadpidi rappa. E. Kippel. | piltl. Palavik, haigus, tõbi murdis poisse maha. Väsimus, viin oli mehe selleks õhtuks maha murdnud.
2. (hrl. kiskja kohta:) tapma, murdma (4. täh.); (maha rõhutab tegevuse lõpetatust). Hunt olevat mitu lammast, varsa maha murdnud. Katk murdis hulganisti inimesi maha: mõned külad jäid päris lagedaks. | piltl. *Kui tuisk vaibus, hakkasid räästad tilkuma. „Murdis külma maha!” ütlesid vanemad inimesed. R. Vellend.

(oma) konte ~ konti murdma vt kont

pead murdma vt pea

piike murdma vt piik

sisse murdma
vägivaldselt, jõuga, vastu kellegi tahtmist sisse tungima. Öösel oli majja, keldrisse, lattu, kauplusse sisse murtud ja palju vara ära viidud. Murdsime rüsinal uksest sisse. Polk murdis linna, vaenlase kaitsesse sisse. *Kui ma su õnnest hiljuti teada sain, olin ma valmis su juurde sisse murdma otse südaööl .. A. Jakobson. | piltl. Kevad murrab sisse. Kirjandusse murdsid sisse uued tuuled. Ei jõua enam niipalju teha kui varem – vanadus murrab sisse.

[kellegi] südant murdma vt süda

välja murdma

1. vägivaldselt, jõuga välja tungima. Murti piiramisrõngast, sissepiiratud majast välja. | piltl. Suletud ringist, ahistavast argipäevast välja murdma. *Kill lihtsalt armastab nii väga metsa ja loodust üldse, et see armastus tema lauludes välja murrab! E. Rannet.
2. jõuga murdes välja võtma v. kuskilt eemaldama, välja kangutama. Mehed hakkasid sillutisest kive välja murdma. Plangust murti paar lauda välja. *Ainult kihvad murdsid nad tal [= hundil] lõualuust välja .. L. Metsar (tlk).

ära murdma

1. (ära rõhutab tegevuse v. protsessi lõpetatust:) murdma (1. täh.) Torm on puul ladva ära murdnud. Nii kõva leib, et murra või hambad ära.
2. van murdma, maha murdma (2. täh.) *.. hiilib [kass] lähemale, kargab hiirele krapsti kallale ja murrab ta ära. A. Kitzberg.